Igavus tapab...

Ja nii ongi. Ma olen täiesti masenduses. Talv pole veel poole pealgi, aga mina olen juba nii väsinud sellest tegevusetult kodus istumisest, et anna abi :D. Ja isegi saabuvatest jõuludest pole tibagi abi, sest pole jõulutunnet :( no lihtsalt pole ja kõik...Ei aita ei jõulukaunistused ega küünlad sel aastal. Aga no natuke aega on veel, äkki veel tuleb :D Lootus sureb viimasena :D

Midagi Kranaadist :D

Kranaat avalikustab USA Tallinna saatkonna memod Barack Obamale.
Nr 134: Tartu, mis see on?
Saime täna teada, et Eestis olevat peale Tallinna veel üks linn – Tartu. Mingisugune Tartu ülikool kutsus suursaadikut loengut pidama. Ametlik kutse. Meilt ei läinud muidugi keegi, vihjasime võimalikule terroriohule. Kuid saadud andmete põhjal palume rakendada luuresatelliite ja välja uurida, kas jutud Tartust vastavad tõele.
Nr 212: Oravsõdurid
Eesti on palgasõjaväele üleminekuks valmis! Peaminister Ansip kutsus meid täna täiesti salajasele demonstratsioonile. Sõitsime ühte majja, kus ta näitas meile Eesti tulevast palgasõjaväge – oravaid.
Oravad olid taibukad, hästi välja õpetatud ja tigedad, s.t püüdsid meid läbi kuulikindla klaasi pisikestest püstolitest maha lasta. Meie küsimusele, kuidas õnnestus oravaid nii hästi dresseerida, vastas Ansip, et igale oravale on siiratud osa mõne sellise reformierakondlase ajust, kes seda nagunii ei kasuta. Nimetati Rahumägi, Antropovit, Ojulandi. Kas ka Ansip ise on mõnele oravale osa oma ajust loovutanud, ei saanud me diplomaatilisest viisakusest küsida.
Nr 250: Evelin on robot!
Täna lõhkes tõeline pomm – Eesti esimene leedi on robot! Nägime ühest kohalikust telekanalist oma silmaga (salvestis saabub Washingtoni järgmise diplomaatilise posti seas), et Evelin Ilvesel on rattad all.
Nende rataste abil suudab ta väga kiiresti ja osavalt liikuda. Tundub, et tavaolukorras saab ta rattad kuidagi sisse tõmmata, kuna kogu aeg tal neid pole. Ja vaesed eestlased ei kahtlusta midagi! Nägime samast saatest, kuidas inimesed pr Ilvesele plaksutasid ja lilli kinkisid.
Palume Riigidepartemangul uurida: Kas Eesti on USA teadmata vedanud riiki kõrgtehnoloogilisi roboteid? Kas president pole äkki samuti robot (palume saata ka tema toimiku koopia).
Nr 347: Baltikumi kaitseplaan
Teatame diplomaatilisest intsidendist. Üks saatkonda kaitsvaid merejalaväelasi (koodnimi John Smith) läks vabal ajal ööklubisse Hollywood (irooniline, kas pole?!) ja sai seal peksa. Kusjuures Smith on 2,5 m pikk ja 300 kilo raske!
Uurisime, kas tegemist oli vene eriväelastega, kuid John vandus, et olid tavalised Eesti pätid.
NATO vajab kiirkorras uut Baltikumi kaitseplaani. Jutt ei käi enam sellest, kuidas kaitsta Eestit Venemaa eest, vaid kuidas kaitsta NATOt Eesti eest.
Nr 411 Kuulame pealt
Küberkaitse projekti raames seadis Eesti Kaitseväe IT-üksus (inimesed, mitte oravad!) täna ümber saatkonnast välja viivaid infoliine. Lasime oma tehnikaspetsidel pärast asja üle vaadata, et ega ole paigaldatud pealtkuulamisseadmeid. Ja kujutage ette – oligi!
Aga mitte meie pealtkuulamiseks, vaid selleks, et meie saaksime presidendilossi, peaministri residentsi ja teisi riigiasutusi pealt kuulata. Eestlased on ikka külalislahke rahvas!
Nr 413 No sex!
Jätkame pealtkuulamist. See on lausa kohutav! Ei mingeid seksijutte! Keegi ei kiitle teiste ees, kuidas ta eile vastuvõturuumis sekretäri põrutas! Mehed ei vaidle isegi selle üle, kellel pikem on. Mida küll Bill Clinton selle peale ütleks?!
Jutt käib vaid mingist maadevahetusest, riigihangetega sahkerdamisest, altkäemaksu saamisest või andmisest, raha kõrvale toimetamisest... Ära võib igavusest surra!
Tundub, et Eesti riigil polegi saladusi. Muide, välisministeeriumi slängis öeldakse ameeriklaste kohta “peremehed” või “omanikud”. Kõlab hästi, mis?

Järgmise korrani :D
Sau :)

Talvemuinasjutt...

Tsau :)
Otsustasin, et on aeg blogi kirjutada :D
Mulle ei meeldi talv. Kohe mitte üldse sugugi üldsegi ei meeldi. Ja ei ole kellelgi mõtet jahuda mulle talvisest ilust. Ikka ei meeldi. No muidugi. Tõsi ta ju on. Juba mõned päevad köidab aknast välja vaadates meie pilku kaunis vaade - lumevaiba alla mattunud maastik ja härmas lumemütsikeste all puuoksad. Tõeline talvemuinasjutt :). Aga paraku seda vaid seni kuni on võimalus seda ilu aknast kaeda. Igasugune võlu kaob sellest vaatepildist kohemaid, kui peab oma noka õue pistma mingi hädatarviliku toimingu tõttu. Siinkohal tahan tuua ühe näite oma "talvenaudingutest". Ma ei hakka üldse rääkimagi sellest, et mul on regulaarselt külm vaatamata sellele kui paksult ma ennast riidesse pakin.  Eelmise nädala alguses sai lapsele suure lahkusega lubatud, et lähen talle neljapäeval Põlvasse järele, et ta ei peaks poolteist tundi bussi oodates aega parajaks tegema ja külmetama. ( Ma ikka korra nädalas olen olnud nii lahke ja tal järel käinud) Vahepeal oli jõudnud ilm muidugi järsult külmaks minna ja ma üritasin küll seletada, et ma ei julge libedaga sõita, aga mind ei võetud kuulda .Aga no lubadused on ju täitmiseks ja nii ma siis tüürisingi kenasti neljapäeval peale tööd auto juurde, et sinna sisse istuda ja laps koju tuua. No pistan mina siis autovõtme lukuauku...aga vot mis seal ei liigu, on võti...kohe mitte ei luba kah, et ukse lahti saaks :(. Pusisin, mis ma pusisin ( seni kui käed nii külmetama hakkasid, et enam kannatada ei suutnud), läksin siis tuppa tagasi ja helistasin meheraasule, et ehk oskab mingit head nõu anda. Kuulanud nõuanded ( vägumihkliga võtme soojendamine ja mingi õli pritsimine lukuauku) ära, suundusin taas auto juurde. No tegin mina seal sada imet ära, aga ei miskit...autoust lahti ei saa... :( Loobusin ja naasesin tuppa sulama.Helistasin veel ka vennaraasukesele, et äkki tal on hea nõu varnast võtta. Ta soovitas kuuma veega ukse lahti sulatada, aga no selle jagas isegi minu blond pea ära, et see pole just parim lahendus. Siis lubas ta leida mingi võimaluse, et uks sooja kuiva õhuga lahti sulatada, aga see pidi juhtuma hiljem õhtul. Nagu te aru saate olin ma Põlvasse sõitmise idee juba maha matnud ja oma nördinud last sellest ka teavitanud.  Kuna järgmisel päeval oli ees ootamas pikem sõit, oli vaja need uksed sel autol kuidagi lahti saada. Ootasin siis kodus abivägede saabumist ja vandusin omaette tulist kurja.( õnneks polnud kedagi peale elu eest mu korterisse pääseda sooviva naabrikassi seda kuulmas).Jõudis  meheraasuke koju ja teatas uljalt, et lähme nüüd kiirkoolitust tegema, kuidas külmunud lukku lahti  saada. Suundusime siis mind koolitama. Asi päädis ebaõnnestumisega :( . Ei õnnestunud ka temal võtit lukuaugus liikuma saada. Minul viskas asi nii üle, et marssisin tuppa ja otsustasin kevadist sula ootama jääda. Mingi aja pärast oli mu auto otsustanud siiski uksel avaneda lasta ja siis hakkas hullem lume ja jää rookimine autolt. Mingi valemiga auto isegi käivitus ja ma tegin oma esimese talvise sõidu ära. Polnudki nii hull nagu ma kartsin :D. Uksetihendid ja lukuaugud said mingite õlide-värkidega üle piserdatud ja nüüd siiani on uksed isegi avanenud.
Tõeline talvemuinasjutt, kas pole? :D
Eile tabas mind autosse istudes muidugi uus üllatus- käigukang oli otsustanud lepingu lõpetada ja enam ei tahtnud kuhugipoole liikuda. Targad tegelased teadsid öelda, et käigukasti õli olevat ära hangunud külmaga. Mingi valemiga hakkas ikka see asi ka uuesti  tööle.
Põhjusi, miks mulle talv ei meeldi, on veel palju-palju, aga nendest mõni teine kord :D Tänaseks sai blogimise isu otsa :D

Nautige talve!!!!!! :D:D:D
Sauuuu

Mina pole milleski süüdi :D

Ookei :D Ma tean küll, et ma jälle olen olnud paha ja pole pikka aega siia midagi kirjutanud.Kuigi ma iga kord postitust lõpetades endale luban, et pikka vahet ei pea ja peagi jälle siia pismendama satun, läheb tavaliselt ikka nii, et...nojah :D Hea see, kes lubabki :D Ega mina ka süüdi pole, et jälle nii juhtus:D. Igatahes ma vabandan nende ees, kes mu tagasihoidlikku, mittemidagiütlevat blogi aeg-ajalt külastavad siit mitte midagi eest leides.
Aga mis siis huvitavat...Eriti ei midagi. Käes on minu jaoks läbi aegade aasta kõige hullem kuu, mil masendus kipub võimust võtma. Lisaks sellele on kõik asjad kuidagi väga kreenis. Mõned hiljutised seigad on veidi šokeerivad ja arusaamatud, mõnede inimeste käitumine tundub kuidagi kohatu ja ülekohtune. Aga ilmselt on sellele kõigele selgitus, mida ma tõsi küll, pole suutnud siiani välja mõelda.Ja ilmselt pole mõtet oma blondi pead üle pigutada :D, küll aeg annab arutust...palju õnne siiski!!!
Mis siis veel. Veel on see, et elu siin meie külas käib ikka endist rada. Sel nädalavahetusel külastasid politseionud meie pleissi ainult kahel korral ja kiirabiauto ühel korral, otsides tulutult taga plehku pistnud enesetapjat:D:D:D Üksikasjadesse parem ei laskuks:D
Aga ega rohkem miskit huvitavat hetkel polegi.
Suve tahaks. Ja lilli ja liblikaid. Aga neid näeb praegu ainult unenäos :)
Järgmise korrani :)
Sauu:)

Lihtsalt meenus...

Keegi on kustutand koni
klaasis mu aseme ees.
Keegi on trügind ja ronind
kuni on mu südame sees.
Kuidas Sa sattusid sinna?
Vasta!
Nüüd küsin Su´lt ma.
Kuidas Sa julgesid minna
ja käia mu hingemaal...

No nii!!!

Jälle on jupp aega nii mööda läinud, et ma pole siia kirjutama sattunud. Kui aus olla, siis päris mitu korda on mõte peast läbi lipsanud, et peaks nagu blogima, aga alati on midagi tähtsamat vahele tulnud. Vahepealsesse aega on mahtunud nii häid kui halbu emotsioone. Halbadest asjadest ma väga rääkida ei armasta, las need jääda nii nagu nad on. Pole midagi teha, elus tuleb vahel ette pettumusi ka nende inimeste suhtes keda me arvame läbi ja lõhki tundvat. Mis parata :(.
Möödunud nädal vuhises tegelikult nii kiiresti mööda, et ei saanud arugi kui juba oligi reede ja nädalavahetus vastu terendamas.Reedene päev oli päris crazy, sest 12 tundi sai siblitud suht pausita. Koolis oli peale tunde nimelt üritus ja seetõttu tööd topelt. Aga igatahes sai see päev ka kuidagi õhtusse :D
Justkui kompensatsiooniks nädalasse sattunud kehvadele seikadele, oli mul väga tore laupäev, kuhu mahtus natuke( :P) küpsetamist ja sõitmist ja üks ammu lubatud külaskäik :). Tore oli :). Seda võiks isegi korrata kunagi ( kui kutsutakse muidugi :D).
Pühapäev läks küll suht uimerdades. Õues on juba piisavalt külm selleks, et mina oma nina sinna vabatahtlikult pistma ei tiku :D, sestap veedangi nüüd enamuse ajast tubaselt :D. Ma ei kujuta ette mis  mõne aja pärast saama hakkab, kui ilmad veel külmemaks lähevad. Hea meelega läheks talveunne ja ärkaks kevadel koos lillede ja liblikatega :D. Mulle sobiks :D
Ah jaa, seda ka, et pühapäeval oli vist üldse mingi vale tähtede seis. Mees kippus juba hommikust alates minu kallal sõna võtma :D . Seda küll mitte halvas mõttes, aga no ikkagi kui mees hakkab lambist korraga käsitöö spetsialistiks ja jätkab seda joont kogu päeva vältel, siis lõpuks pole enam naljakas :D
 Aga no elas selle ka üle :D
Aga ega rohkem ei oskagi midagi hetkel kirjutada.
Järgmise korrani!
Sauuu :)

...

...me istume ühes paadis
ja mõlemal kätes on aerud
vees hulpival heliplaadil
on salvestatud me naerud...
...me istume ühes paadis
kuid seljaga üksteise poole
tuhmroosteseks tõmbunud traadid
koos hoiavad kiivas toole...

Laupäev...

Tsauuu!
Mina jälle siin. Ja ei ole mõtet teha nii imestunud nägu :D. Nagu lubatud, hakkan siia ilmselt aina sagedamini ära eksima. Võib juhtuda, et mulle saab see blogimine isegi harjumuseks. Harjumused on mul ju kerged tekkima :D. Eriti muidugi halvad harjumused :D.
Aga mida siis siia kirja panna... Nädalake jälle seljataga ja saab taas nautida vaba päeva :). Suur kiire-kiire on ka nüüdseks möödas, maja juures tegemist üha vähem ja nädalavahetused saavad olema üha kodusemad. Hommikut alustasin koristamise ja pesupesemisega. Siis käisin maja juures ja tegin midagi, mida juba ammu tahtnuks ja pidanuks tegema, aga sai ikka edasi lükatud. Ma nimelt pesin oma Sunnykese puhtaks:D Kuigi ega see vist just mõte parimate killast polnud, sest rooste, mida pori seni edukalt varjanud oli, tuli nüüd selgelt nähtavale :S. Aga vahet pole. Seni kuni see auto mind kenasti punktist A punkti B toimetab, ei huvita mind põrmugi palju tal neid roostetäpikesi peal on :D. Kellele ei meeldi, pangu silmad kinni ja ärgu vaadaku:D .Igatahes sai Sunny täna nii seest kui väljast pisut puhtama ilme :). Peale lõunat tulin koju ja kukkusin küpsetama. Kaerahelbeküpsiseid:D. Te võib-olla ei usu, aga elus esimest korda :D:D:D. No aga parem hilja kui mitte kunagi:D. Mõte, et ma neid küpsetama peaksin polnud kll päris mu enda vaid kellegi oma, kellele need asjandused väga maitsevad :D Tegin siis taigna mulle saadetud retsepti järgi valmis ja vaatasin siis, et no misasi see nüüd olla tahab:D Suht jube nägi välja. Greta ilmus ka kööki, vaatas ja ütles: " iuuuuuu, selline ongi w???" Aga ega siis pooleli ka jätta saanud, ladusin küpsisepätsikesed kenasti plaadile ja ahju. Tegin esimese plaaditäie valmis ( jubeda väljanägemisega taignast küpsesid muide päris kenad kuldpruunid küpsised) ja maitsesin siis. Vot polnud päris õige maitse. Midagi oli nagu puudu. Täiustasin siis taigent pisut vaniljesuhkruga ja ladusin uue plaaditäie ahju. Ja vot need tulid juba suht söödavad. Igatahes asi on nii, et ma nüüd ilmselt hakkan neid asjandusi ikka aeg-ajalt küpsetama :D, näiteks siis, kui külalisi satub tulema :D:D:D
Aga sellega ma tänaseks lõpetan. Lisan siia ka paar pilti oma tähtsast ettevõtmisest :D:D:D

Sauuuuu :)

A Kiss Is A Terrible Thing To Waste

If you listen, to the night
You can hear the darkness call
I can barely stand to wait
I can barely stand at all
C’mon closer to me now
It’s like we’re sharing the same skin
We gotta get out of this jail
We gotta let the future in
So many things in your life
That your bound to regret
Why didn’t I do that?
Why didn’t I do this?
So many chances you lost
That you’ll never forget
Why didn’t I make it?
Why didn’t I take it right there?
The loneliest words you’ll ever know
"if only-if only it was so"
The emptiest words that there’ll ever be:
"it could have been me". "it could have been me"
The loneliest words you’ll ever know
"if only-if only it was so"
The emptiest words that there’ll ever be:
"it could have been me". "it could have been me"
You’ll have to pay for it later
If you don’t get it when it’s going for free
Believe me -! believe me -!

A kiss is a terrible thing to waste
A kiss is a terrible thing to waste
It’s something that’s always been so
A kiss is a terrible thing to waste
A kiss is a terrible thing to waste

And one of these nights
You’re gonna show me that you already know
There’s a feast waiting for you
And you’ve never even gotten a taste
It’s later than you think and
A kiss is a terrible thing to waste!
You shouldn’t tremble when we touch
There’s no reason for these fears
It’s a promise that was made
We’ve been promised this for years
I wanna show you it all
What to do and where and how!
Cause we’ll never be as young as we are right now
We’ll never be as young as we are right now!

So many cries in the night
That you try to ignore
Why didn’t I do this?
Why didn’t I do that?
So many unanswered prayers
So many unopened doors
Why didn’t I take it?
Why didn’t I make it come true?
The loneliest words you’ll ever know:
"if only - if only it was so"
The emptiest words that there’ll ever be:
"it could have been me"
"it could have been me"
The loneliest words you’ll ever- know:
"if only - if only it was so"
The emptiest words that there’ll ever be:
"it could have been me"
"it could have been me"
You’ll have to pay for it later:
If you don’t get it when it’s going for free!
Believe me! believe me, believe me!

A kiss is a terrible thing to waste
A kiss is a terrible thing to waste
It’s something that has always been so
A kiss is a terrible thing to waste
A kiss is a terrible thing to waste

And one of these nights
I’m gonna show you that you already know...
There’s a feast waiting for you
And you’ve never even gotten a taste
It’s later than, you think and
A kiss is a terrible thing to waste!
There’s a feast waiting for you
And you’ve never even gotten a taste
It’s later than you think and
A kiss is a terrible thing to waste!

Tyre tracks and broken hearts
That’s all we’re leaving behind!
It doesn’t matter what we’re losing
It only matters what we’re going to find!
Tyre tracks and broken hearts
That’s all we’re leaving behind!
It doesn’t matter what we’re losing
It only matters what we’re going to find!
Tyre tracks and broken hearts
That’s all we’re leaving behind!
It doesn’t matter what we’re losing
It only matters what we’re going to find!
Tyre tracks and broken hearts
That’s all we’re leaving behind!
It doesn’t matter what we’re losing
It only matters what we’re going to find!
There’s a feast waiting for you
And you’ve never even gotten a taste
It’s later than you think and
A kiss is a terrible thing to waste
A kiss is a terrible thing to waste

Hei-hei :D

Ma jälle siin. See on selge märk sellest, et sügis ruulib täiega ja mind on taas tabanud kurbade ja tegevusetute sügisõhtute õudus. Kuigi päris nii hull see asi hetkel õnneks tegelikult veel isegi pole, sest üleeelmisel nädalavahetusel meid taaskülastanud tegelased tõid meile kaasa ühe väikese viiruse. Canasta nimelt. Neile, kes ei tea misasi see on, olgu öeldud, et tegemist on kaardimänguga. Mitte just kõige lihtsamaga, mida näitas ju seegi, et mina, kes ma muidu olen vaieldamatult andekas (polnud naerukoht muide), ei saanud esimese matsuga ööd, mütsi ega maad sellest mängust aru. See pandi muidugi mu juustevärvi arvele... Tasapisi hakkas nagu midagi koitma ja nüüd me Gretaga vaikselt siin õhtuti harjutame seda, et järgmisel korral neile targutavatele kõiketeadjatele kenasti pähe teha :D:D:D.
Igatahes on hetkel asjalood nii, et päevad mööduvad suht rutiinselt: hommikupoolikul tööl, õhtupoolikul maja juures ja õhtul kodus kodutöid tehes. Lähiajal peaks midagi huvitavat ette võtma, vastasel juhul võib tabada mind tõsine masendus. Kõik huvitavad ettepanekud on teretulnud :D
Aga OLGU( nagu keegi armastab öelda, kunas OK polevat ju eesti keeles korrektne :D), ma siinkohal tänaseks lõpetan. Ma suht kindel, et ma peagi jälle siin :D
Sauuuuu :)

:(:(:(

Sügis on...
Sajab...
Tuju on nullis...
Mitte midagi ega kedagi ei taha näha...
Tahaks ära...
Aga ei tea kuhu...
Kuhugi, kus on suvi, päike, hea tuju ja vb midagi veel. Aga sellist kohta hetkel vist pole, kus kõik need asjad korraga oleksid. Isegi kui leiaks koha kus on suvi ja päike ( see ei tohiks iseenesest raske olla:D), siis head tuju poleks ikka kusagilt võtta, sest seda lihtsalt pole. Ja mis see midagi veel oleks, seda ei kujuta ma kohe üldse ette.
Vahel on nii kummaline, et mingi täiesti mõttetu pisiasi võib tuju täiesti hullult ära rikkuda. Tegelikult justkui polegi põhjust, aga lihtsalt...
Ah, vahet pole...

No tsauuuuuuuuuuuu :D

Mina siin. Jälle. Lõpuks ometi. Peale pisikest pausi :D.Tegelikult ma siin püüan olla sõnapidaja ja oma eile antud lubadusest kinni pidada. Pole ma ju tõesti pikemat aega bloginud. Aga mida siin ikka imestada. Suvi oli ju. Ja veel ilus suvi pealekauba :). Kes see ikka viitsib 35-kraadise kuumusega netis passida selle asemel, et järve ääres sulistada. Päris nõme mõelda, et alles kuu aega tagasi oli õues palavus ja päikesepaiste :)...ja nüüd tuleb taevast külma vihma nii, et ei taha nokkagi õue pista. Aga noh...mis siin ikka ohkida. Tuleb see jube aeg taas üle elada ja uut suve ootama jääda. Lohutuseks see, et iga järgmine päev viib meid suvele lähemale :D. Loodetavasti ei näe ma järgmisel varakevadel enam kirjut liblikat. Siis pidi tulema kirju suvi. Sel kevadel tiirutas üks kirju tegelinski mu pea kohal, kui ma lillepeenras müttasin...ja jutt jummala tõsi...suvi oligi suht kirjuvõitu :D.Siia mahtus igasugu külalisi ja muid tegemisi :D Vähemalt igav polnud hetkekski :D
Tänane päev on mul kah selline suht segasevõitu...kõik asjad kisuvad kuidagi võssa. Ma ei tea kas asi on minus või milleski muus aga ma olen suutnud täna juba 2 inimest välja vihastada...Ja siis lagunes järjekordselt ära mu alles hiljuti suure vaevaga remonditud magamistoa kummuti sahtel...ja siis tagatipuks oskasin ära lõhkuda oma pannkoogitaignakausi...nii, et pannkooke minu pleissis enam ei saa vist :D:D:D
Rohkem ei viitsigi praegu millestki kirjutada. Kunas ees on ootamas pikad kõledad sügisõhtud, arvan, et hakkan siia nüüd tihedamini sattuma.
Bye -bye tänaseks :D

RIP Snoopy...

Teda ei ole enam... Eile matsime oma väikese ustava majavalvuri Snoopy väikeses kirstukeses koos pallidega, millega ta nii innukalt mängida armastas, metsapoolsesse aianurka väikese kase alla. Koerake oli juba mõnda aega haige ja ka loomaarst ei osanud teda aidata. Üritan lohutada ennast teadmisega, et vähemalt ei piinle ta enam, sest silmnähtavalt tundis loomake ennast viimastel päevadel väga halvasti. Kuid nii kohutavalt tühi tundub see õu nüüd ilma Snoopyta. Veidi enam kui 11 aastat olime harjunud alati seda väikest valget krantsikest seal ringi sibamas ja tulijaid tervitamas nägema. Nüüd aiaväravat avades tundub, et midagi on justkui valesti. Pole enam Snoopykest rõõmust niutsumas ja värava najale hüppamas :( Pole enam seda arukat peni haukumisega märku andmas, kui ma oma telefoni aiamaale minnes tuppa lauale unustasin ja see helisema hakkas...pole enam vahvat jalgpallurit, kes kohe kui ma põrandat pühkima hakates harja võtsin, teadis, et on tema etteaste ja ta oma palli mulle ette veeretas nii, et ma olin sunnitud selle eest viskama. Pole enam seda kummalist tegelast, kes kartis küll hirmsasti vett aga ei lasknud ennast segada vihmast kui äike müristas vaid jooksis mööda õue ja haukus äikese peale...
Eile oli kurb päev:(:(:(

RIP SNOOPY

Tervitused üle väääga pika aja :D

Nii...alustan sellest, et vabandan kõigi ees, kes vahel mu tagasihoidlikku blogi piilumas käivad. Olen olnud tõeline pidur ja pole siia enam kaua-kaua miskit kirja pannud. Nii mõnigi on ses suhtes märkusi teinud ja peale Sandra märkust, et ma oma blogi väga unarusse olen jätnud, otsustasin, et ma siis ikka püüan oma viga parandada.
Aga mis siis uut ja huvitavat...KEVAD ON KÄES (Y). Kuigi ilmad pole just kõige paremad olnud, on see siiski parem kui see, mis oli enne seda. Seoses kevade saabumisega on minul muidugi käed-jalad tööd täis...ja õhtuti olen omadega suht läbi. Eile alustasime kartulite panemisega. Just nimelt alustasime, sest mulda sai ainult pool kartulist kuna seeme lõppes otsa ja lisa saabus alles tänaseks. Pmts panime eile kolmekesi ära 13 vagu kartulit ja täna panin mina üksipäini 14 veel. No ma ei saanud seda ju mainimata jätta kui tubli ma olen :D:D:D. Ja mis kõige tähtsam: ma üritasin sel aastal välistada meie iga-aastast nalja. Pmts igal kevadel saab kartul mingi eriti tähtsa süsteemi järgi mulda pandud ja sügisel selgub, et mitte ükski tont ei mäleta mütsi ega maad sellest kuhu mis sort ja kui palju sai :D. No ma siis olin nüüd tubli ja panin sel aastal kirja...ja mitte kuhugile paberile, mis nagunii sügiseks kadunud on, vaid salvestasin selle info oma läpparisse :D Nii, et kui mu läppar just sügiseks surnud pole, siis peaksime ikka selle info siit kätte saama :D...Aga no kui mu matemaatika mind alt ei vea, siis sai sel aastal maha 27 vagu kartulit...kui palju metsanotsud sellest alles jätavad, on hiljem näha. Aga Velvo oli tglt tubli ja pani juba eile hernehirmutise põllu äärde püsti...ja no arvake ära, kes selle hirmutise peale täna 4 korda ehmatas :S...loomulikult mina, kes ma täna seal üksipäini neid kartuleid suure kiiruga mulda puistasin ...iga kord kui pilgu tõstsin, vaatasin, et kes see pagan nüüd seal seisab...siis sain aru, kui loll ma olen :D:D:D...Ja loomulikult võtsin ma täna päikest kah selle töö juures...peale eriti palju ei jäänud, kuigi ma üritasin päevitada ilmale vaatamata...st nii päikese, vihma kui äikesega :D
Ja veel oli täna see juba peaaegu traditsiooniline ( teist aastat juba) emade-tütarde jalgpallimatš,mis algas sellega, et tüdrukud kinkisid meile lilleõie ja mis lõppes kenasti viigiga 2-2. Terje küll sai kehavigastusi, mida ma peale mängu siin natuke lappisin, aga üldiselt positiivne elamus :)...ilmselt homme kui jalad valutavad enam nii positiivne ei ole muidugi :P:D Ma oleks pilte kah siia pannud, aga need on teises arvutis hetkel ja ma ei viitsi nendega jändama hakata täna...nii, et jääb ära seekord.
Aga sellega ma siin panen tänaseks teema lukku. Sai juba kribatud kah. Igatahes ei saa keegi enam öelda, et ma ei kirjuta blogi :P:D
Järgmise korrani ! Millal iganes see ka olema ei saa...ma ei luba midagi :D

No nii!

Ma nüüd teen nii nagu mõned...ja panen kah oma tarkade mõtete ( rõhk sõnal " tarkade") asemel hoopis laulusõnad siia üles.


I’d never tell you one lie.

I’d never let you down.

I’d never leave I’d be the one who’d always be around.

Baby give me a chance.

I’d pull the sun down from the sky.

To light your darkest night.

I’d never let one drop of rain fall down into your life.

Put your heart in my hands.

Baby believe me, I could never do you wrong.

And I would never paint your world blue.

And if sometimes it seems I must lost my mind.

I might be crazy, but I’m crazy about you.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

Just take a look in my eyes.

You’d see a love that’s blind.

Just take a hold of my hand.

I’ll take you to paradise.

Ain’t a star that’s too far.

Every wish will be a wish.

That I will make come true.

And if you want the moon.

I swear I’ll bring it down to you.

Let me into your heart.

Believe me baby.

Got your name carved on my soul.

’cause your the only one that I’ll give it too.

Go let’em say that I’m fool to act this way.

’cause if I’m crazy, I’m just crazy ’bout you.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Move mountains if you want me to.

I’d walk across the fire for you.

I’d walk across the wild for you.

If you’d just believe in me.

And you will never see a day.

I’ll ever break your heart.

You’ll see the sky fall down.

Before it ever gets that far.

I’ll show you heaven.

Every second that your in my arms.

Baby, I’m crazy, but I’m crazy ’bout you.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Move mountains if you want me to.

I’d walk across the fire for you.

I’d walk across the wild for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Do anything you asked me to.

I’d even sell my soul for you.

I’d do it all for you.

If you’d just believe in me.

I’d lie for you and that’s the truth.

Move mountains if you want me to.

I’d walk across the fire for you.

I’d walk across the wild for you.

If you’d just believe in me.


Mulle meeldib see laul :)

Hei!

No niipalju siis lubadusest nädalas kord blogida. Möödunud on maeiteakuimitu nädalat ja mina pole siia sõnakestki postitanud. Peaks vist mõnelt blogijalt malli võtma ja hakkama ka kasvõi laulusõnu siia panema, siis oleks ju vähemalt lubadus täidetud. Aga jah...
Igatahes on ikka veel talv ja minu tuju pole sugugi parem kui mõned nädalad tagasi. Sel aastal tundub see talv kuidagi eriliselt pikk ja kole. Aga nagu mu armas vennaraasuke ütleb:"Kevad pole enam kaugel, varsti saad nina mulda. ". Tõsi küll, ta lohutab nende sõnadega meie kutsat :D. Ja seda juttu räägib ta juba jaanuari algusest alates :D:D:D.
Aga homme on sõbrapäev!!! :)...Ja otsides sõbrapäeva luuletusi, leidsin ühest oma iidvanast märkmikust ühe mõttetera, mille siinkohal kirja panen:

Ära karda oma sõpru-
halvimal juhul võivad nad su reeta.
Ära karda oma vaenlasi-
halvimal juhul võivad nad su tappa.
Karda ükskõikseid.
Ainult nende vaikival nõusolekul
eksisteerib maailmas
reetmine ja tapmine...

Mis öelda...nii on...
Aga tegelikult ei oskagi ma täna millestki rohkemast kirjutada.
Ilusat sõbrapäeva kõigile!:)

:(:(:(

Külm on. Kevadet tahan. Ei taha talve.

Herilane ! :P

No nii. Ma jälle siin. Kuidagi kahtlaselt tihedaks läheb mul see blogimine, aga mis teha- talv ja tegevusetus.
Eile õhtul sündmuste puuduse üle küll (õnneks või kahjuks, oleneb kuidas kellele), kurta ei saanud. Õhtupoolik algas suht tavapäraselt. Meheraasuke tuli töölt ja läks peale õhtusööki elutuppa diivanile pikutama ning telekat vaatama, mina askeldasin mingi aeg köögis ja suundusin siis samuti teleka ette. Olin just seadnud end Dr: House järjekordset osa vaatama ( see üks mu lemmikseriaalidest), kui mees end diivanilt püsti ajas, jalad sussidesse lükkas ja köögi poole suundus. Äpardusteta see paraku ei toimunud. Ta oli jõudnud koridori, kui kuulsin sajatust: " Kurat, mul oli sussi sees herilane, ma sain praegu herilase käest nõelata!" Mul võttis hea pika sekundi enne, kui öeldu mulle kohale jõudis. Järgmisel hetkel olin diivanilt püsti nagu välgust tabatud. Esikusse jõudes ei uskunud ma oma silmi. Seal see kurjategija jalutas mööda põrandat. Herilane, mis herilane. Igavene suur pirakas veel pealegi. Ja mu armsa mehe jalal ilutses silmaga nähtav torkejälg. Andsin kiirelt esmaabi- viinakompress jalale ja Zyrteci tablett allergia vastu. Jama on selles, et ta on herilaste suhtes tõsiselt allergiline. Korra oleme isegi kiirabis lõpetanud. Sestap on mul nüüd allergiavastased tablakad alati kodus käepärast. Noh jah....uskumatu küll, aga nii see läks. No teemat jagus peale seda intsidenti terveks õhtuks ja teleka vaatamine oli suht komplitseeritud. Olime just seadnud end uuesti telkut vaatama, kui diivani teisest otsast tuli pahane mõtteavaldus: " Ei no kui juba jaanuar nii uskumatult hästi algab, ei tea, mis siis veel juulis saab?!" Ja pisut hiljem:" Miks sa mulle herilase sussi sisse panid? Vähe sellest, et sa ise oled nagu herilane, nüüd sa panid mulle herilase veel sussi sisse ka!!!":D Ei no loomulikult. Kes siis veel kui mitte mina. Kõigis hädades ja õnnetustes, mis meie majas sünnivad olen ju mina ainusüüdlane. Kuidas siis seegi kord teisiti :D. Pisut hiljem märkan, et mees uurib imelikul pilgul oma kohvitassi. Küsin: " Mis lahti?" Vastus: " No ma vaatan, ega sa mulle mõnda piraajat kohvitassi sokutanud ei ole." :D:D:D Nii see eilne õhtu mul möödus, püüdes mehele tõestada, et ma ausõna ei võtnud herilast lemmikloomaks ega seda ta sussi sisse sokutanud. Tegelikult on tõesti ikka suht uskumatu, et keegi jaanuarikuus herilase käest sutsata saab. Aga meil ikka paistab tõesti õnne olevat :D:D:D Ainus loogiline seletus sellele intsidendile on eile poest ostetud õunad, millega see kurjategija meie elamisse võis sattuda. Ma olen ammu arvanud, et see meie külapood ei kõlba eriti kuhugi. Vähe sellest, et siin on hinnad laes, nüüd siis saab veel selliseid üllatusi ka kaasa :S Aga õnneks oli täna hommikuks mu mehekese jalal paistetus alanenud ja vähemalt midagi hullemat ei juhtunud. Aga ikkagi- see ei ole normaalne :D:D:D. Loodan, et täna tuleb rahulikum õhtupoolik :D
Nüüd siinkohal lõpetan ja hakkan kokkama.
Jällenägemiseni!

Head uut!!!

Ja käes ta siis ongi. Uus aasta...2010.Tuli kuidagi märkamatult. Aasta lõpp kadus kuhugi ära. Tegelikult kogu detsember oli justkui oravarattas sebimine. Midagi erilist nagu ei toimunudki...samas kogu aeg oli kiire. Igatahes on nüüd jaanuar käes ja küll tasapisi, aga hakkab suve poole kiskuma. Tuleks mainida, et periood novembrist kuni märtsini mõjub mulle aastast aastasse rusuvalt. Märtsi lõpust, kui saan juba maja juures asjatama hakata, tunnen, et elu tuleb sisse. Aga jah, märtsini on veel pisut aega, tuleb sinnamaale kuidagi vastu pidada ja oma pimedaid talveõhtuid millegiga sisustada, kasvõi näiteks mõttetu blogimisega :P.
Kuulasin täna jälle mitu korda oma lemmiklaulu. Scorpions You and I. Scorpions on ja jääb minu vaieldamatuks lemmikuks, kuigi mulle meeldib väga erinevat muusikat kuulata aeg-ajalt. Ja arvaku Mihkel Raud sellest bändist nii nagu talle meeldib ( loe: pangu ennast põlema ), mina naudin seda bändi.
Selleks korraks kõik. Ilusat aastat kõigile, kes seda loevad :):):)