Teda ei ole enam... Eile matsime oma väikese ustava majavalvuri Snoopy väikeses kirstukeses koos pallidega, millega ta nii innukalt mängida armastas, metsapoolsesse aianurka väikese kase alla. Koerake oli juba mõnda aega haige ja ka loomaarst ei osanud teda aidata. Üritan lohutada ennast teadmisega, et vähemalt ei piinle ta enam, sest silmnähtavalt tundis loomake ennast viimastel päevadel väga halvasti. Kuid nii kohutavalt tühi tundub see õu nüüd ilma Snoopyta. Veidi enam kui 11 aastat olime harjunud alati seda väikest valget krantsikest seal ringi sibamas ja tulijaid tervitamas nägema. Nüüd aiaväravat avades tundub, et midagi on justkui valesti. Pole enam Snoopykest rõõmust niutsumas ja värava najale hüppamas :( Pole enam seda arukat peni haukumisega märku andmas, kui ma oma telefoni aiamaale minnes tuppa lauale unustasin ja see helisema hakkas...pole enam vahvat jalgpallurit, kes kohe kui ma põrandat pühkima hakates harja võtsin, teadis, et on tema etteaste ja ta oma palli mulle ette veeretas nii, et ma olin sunnitud selle eest viskama. Pole enam seda kummalist tegelast, kes kartis küll hirmsasti vett aga ei lasknud ennast segada vihmast kui äike müristas vaid jooksis mööda õue ja haukus äikese peale...
Eile oli kurb päev:(:(:(
RIP SNOOPY
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar