Talvemuinasjutt...

Tsau :)
Otsustasin, et on aeg blogi kirjutada :D
Mulle ei meeldi talv. Kohe mitte üldse sugugi üldsegi ei meeldi. Ja ei ole kellelgi mõtet jahuda mulle talvisest ilust. Ikka ei meeldi. No muidugi. Tõsi ta ju on. Juba mõned päevad köidab aknast välja vaadates meie pilku kaunis vaade - lumevaiba alla mattunud maastik ja härmas lumemütsikeste all puuoksad. Tõeline talvemuinasjutt :). Aga paraku seda vaid seni kuni on võimalus seda ilu aknast kaeda. Igasugune võlu kaob sellest vaatepildist kohemaid, kui peab oma noka õue pistma mingi hädatarviliku toimingu tõttu. Siinkohal tahan tuua ühe näite oma "talvenaudingutest". Ma ei hakka üldse rääkimagi sellest, et mul on regulaarselt külm vaatamata sellele kui paksult ma ennast riidesse pakin.  Eelmise nädala alguses sai lapsele suure lahkusega lubatud, et lähen talle neljapäeval Põlvasse järele, et ta ei peaks poolteist tundi bussi oodates aega parajaks tegema ja külmetama. ( Ma ikka korra nädalas olen olnud nii lahke ja tal järel käinud) Vahepeal oli jõudnud ilm muidugi järsult külmaks minna ja ma üritasin küll seletada, et ma ei julge libedaga sõita, aga mind ei võetud kuulda .Aga no lubadused on ju täitmiseks ja nii ma siis tüürisingi kenasti neljapäeval peale tööd auto juurde, et sinna sisse istuda ja laps koju tuua. No pistan mina siis autovõtme lukuauku...aga vot mis seal ei liigu, on võti...kohe mitte ei luba kah, et ukse lahti saaks :(. Pusisin, mis ma pusisin ( seni kui käed nii külmetama hakkasid, et enam kannatada ei suutnud), läksin siis tuppa tagasi ja helistasin meheraasule, et ehk oskab mingit head nõu anda. Kuulanud nõuanded ( vägumihkliga võtme soojendamine ja mingi õli pritsimine lukuauku) ära, suundusin taas auto juurde. No tegin mina seal sada imet ära, aga ei miskit...autoust lahti ei saa... :( Loobusin ja naasesin tuppa sulama.Helistasin veel ka vennaraasukesele, et äkki tal on hea nõu varnast võtta. Ta soovitas kuuma veega ukse lahti sulatada, aga no selle jagas isegi minu blond pea ära, et see pole just parim lahendus. Siis lubas ta leida mingi võimaluse, et uks sooja kuiva õhuga lahti sulatada, aga see pidi juhtuma hiljem õhtul. Nagu te aru saate olin ma Põlvasse sõitmise idee juba maha matnud ja oma nördinud last sellest ka teavitanud.  Kuna järgmisel päeval oli ees ootamas pikem sõit, oli vaja need uksed sel autol kuidagi lahti saada. Ootasin siis kodus abivägede saabumist ja vandusin omaette tulist kurja.( õnneks polnud kedagi peale elu eest mu korterisse pääseda sooviva naabrikassi seda kuulmas).Jõudis  meheraasuke koju ja teatas uljalt, et lähme nüüd kiirkoolitust tegema, kuidas külmunud lukku lahti  saada. Suundusime siis mind koolitama. Asi päädis ebaõnnestumisega :( . Ei õnnestunud ka temal võtit lukuaugus liikuma saada. Minul viskas asi nii üle, et marssisin tuppa ja otsustasin kevadist sula ootama jääda. Mingi aja pärast oli mu auto otsustanud siiski uksel avaneda lasta ja siis hakkas hullem lume ja jää rookimine autolt. Mingi valemiga auto isegi käivitus ja ma tegin oma esimese talvise sõidu ära. Polnudki nii hull nagu ma kartsin :D. Uksetihendid ja lukuaugud said mingite õlide-värkidega üle piserdatud ja nüüd siiani on uksed isegi avanenud.
Tõeline talvemuinasjutt, kas pole? :D
Eile tabas mind autosse istudes muidugi uus üllatus- käigukang oli otsustanud lepingu lõpetada ja enam ei tahtnud kuhugipoole liikuda. Targad tegelased teadsid öelda, et käigukasti õli olevat ära hangunud külmaga. Mingi valemiga hakkas ikka see asi ka uuesti  tööle.
Põhjusi, miks mulle talv ei meeldi, on veel palju-palju, aga nendest mõni teine kord :D Tänaseks sai blogimise isu otsa :D

Nautige talve!!!!!! :D:D:D
Sauuuu

Mina pole milleski süüdi :D

Ookei :D Ma tean küll, et ma jälle olen olnud paha ja pole pikka aega siia midagi kirjutanud.Kuigi ma iga kord postitust lõpetades endale luban, et pikka vahet ei pea ja peagi jälle siia pismendama satun, läheb tavaliselt ikka nii, et...nojah :D Hea see, kes lubabki :D Ega mina ka süüdi pole, et jälle nii juhtus:D. Igatahes ma vabandan nende ees, kes mu tagasihoidlikku, mittemidagiütlevat blogi aeg-ajalt külastavad siit mitte midagi eest leides.
Aga mis siis huvitavat...Eriti ei midagi. Käes on minu jaoks läbi aegade aasta kõige hullem kuu, mil masendus kipub võimust võtma. Lisaks sellele on kõik asjad kuidagi väga kreenis. Mõned hiljutised seigad on veidi šokeerivad ja arusaamatud, mõnede inimeste käitumine tundub kuidagi kohatu ja ülekohtune. Aga ilmselt on sellele kõigele selgitus, mida ma tõsi küll, pole suutnud siiani välja mõelda.Ja ilmselt pole mõtet oma blondi pead üle pigutada :D, küll aeg annab arutust...palju õnne siiski!!!
Mis siis veel. Veel on see, et elu siin meie külas käib ikka endist rada. Sel nädalavahetusel külastasid politseionud meie pleissi ainult kahel korral ja kiirabiauto ühel korral, otsides tulutult taga plehku pistnud enesetapjat:D:D:D Üksikasjadesse parem ei laskuks:D
Aga ega rohkem miskit huvitavat hetkel polegi.
Suve tahaks. Ja lilli ja liblikaid. Aga neid näeb praegu ainult unenäos :)
Järgmise korrani :)
Sauu:)